Sügis on jõudnud lõpuks ka meie õuele :) Jube ilus!
Igatahes - kommunikatsioonivoog on siin pool sood peatatud täielikult - juba mõnda aega elan ilma normaalse interneti ja telerita - vahel telefoniga räägin, aga üldiselt meelsamini jätan selle tuppa ja lähen õue tööd tegema või mässan millegi muu põnevaga. Olen kuidagi mõnusalt end natukeseks ajaks maailmast isoleerinud ja ..tõsi ta on - maal ei ole lihtne, aga maal on hea! Sätin end alati täistunni ajaks raadio äärde ja kuulan uudiseid ja esimest korda elus tõelise huviga ka ilmateadet. Olen olnud koguaeg päälinna laps ja eluaegne tallinlane st elades kogu aeg nõnda, et kõik meediakanalid on lähedal, kättesaadavad ja lihtsasti jälgitavad, ent ometi pole ma seda kunagi väga nautinud. Jah, ma loen uudiseid ja huvitun maailmast, aga kogu üleliigne jutt selle ümber on minu jaoks pidevalt olnud natuke liiast ning kogu see linnasagin ja ringi tõmbamine samuti. Olen sageli püüdnud leida vabandusi, miks jälle kuhugi baari või klubisse minemata jätta või saada rahu ja vaikust veidi. Valed - isegi "hädavaled" või "valged valed" aga ei õigusta ennast kunagi. Alati on lihtne leida oma valedele vabandusi - tean seda omast käestki. " Ma ei jaksa tulla/ Ma ei saa tulla / Ma pean trenni minema " - tegelikult lihtsalt ei soovi või ei viitsi .... Sageli vabandatakse oma valed välja näiteks sellega, et need ei teinud kellelegi halba, ainult sõnavahetus ju ei tee kellelegi viga..Või näiteks sellega,et teistel pole õigust teada või ka näiteks see, et arvatakse, et kõigi jaoks on parem , kui üks osapool valetab. Ma pole sellele kunagi suuremat tähelepanu pööranud, aga tundub, et on viimane aeg. Veel üks valede liik - enesele valetamine - imelihtne! Samas nii ebavajalik. Ma valisin selle teema kirjutamiseks, arvates, et see on teema, mille koha pealt mul oleks midagi öelda, aga tundub, et ma olen oma elu praeguseks hetkeks seadnud nii, et ma olengi rahul! Ma valetaks taaskord endale, kui ütleks, et kõige jaoks on aega ja kooliasjad on suurepäraselt kontrolli all, et mul pole hirmu eesseisva ees või muud vastavat. See pole kaugeltki nii, kogu aeg on kiire ja kooliasjad jäävad tahes-tahtmata aeg-ajalt natukene tahaplaanile hetkeks, sest oma majapidamist ja väikest firmat kuskil metsas juhtida ei ole ühe 20-aastase tüdruku jaoks just naljaasi, seda eriti ilma vajalike kommunikatsioonivahenditeta. Aga tundub,et olen lõpuks leidnud mingi koha, kus on hea olla, töötan enda jaoks ning tunnen ennast hästi! Palju füüsilist, selle kõrvalt on aega tegeleda ka mõtlemisega. Praegu ongi ilmselt see aeg, mil enda analüüsimine kõige sujuvamalt mõjub - muid faktoreid ju väga analüüsida ei saa, kui neid lihtsalt väga ei eksisteeri antud hetkel. Ning suhtlemine teiste inimestega on siiski vajalik ning peadselt saab ilmselt ka suurema hoo sisse, seega õige aeg ennast ette valmistada!
Raamatust jäi silma lause, mille pealkirjaks panin. Mõtlen sellele pidevalt. Kordan seda peas iga päev ning arvan, et seda peaksid kuulma kõik inimesed vähemalt korra elus. Mõtleme ikka läbi, mida me ütleme ning see,mida me ütleme, peab olema tõene, informatiivne, tähtis ja selge! Peab - peab - peab ! Ja see sobib mulle, sest üleliigne jutuvada jääb siis ka tahaplaanile! Ideaalne!
Ma praegu rohkem ei suuda mõelda ega kirjutada - õues on mõnus sügistuul, natuke vihma ja töö ootab! Nii mõnus! Kui saaks, jagaks kõigi teiega seda võlu, mis looduses, sügises ja maalähedasemas elus peitub!
Parimat,
K.
Igatahes - kommunikatsioonivoog on siin pool sood peatatud täielikult - juba mõnda aega elan ilma normaalse interneti ja telerita - vahel telefoniga räägin, aga üldiselt meelsamini jätan selle tuppa ja lähen õue tööd tegema või mässan millegi muu põnevaga. Olen kuidagi mõnusalt end natukeseks ajaks maailmast isoleerinud ja ..tõsi ta on - maal ei ole lihtne, aga maal on hea! Sätin end alati täistunni ajaks raadio äärde ja kuulan uudiseid ja esimest korda elus tõelise huviga ka ilmateadet. Olen olnud koguaeg päälinna laps ja eluaegne tallinlane st elades kogu aeg nõnda, et kõik meediakanalid on lähedal, kättesaadavad ja lihtsasti jälgitavad, ent ometi pole ma seda kunagi väga nautinud. Jah, ma loen uudiseid ja huvitun maailmast, aga kogu üleliigne jutt selle ümber on minu jaoks pidevalt olnud natuke liiast ning kogu see linnasagin ja ringi tõmbamine samuti. Olen sageli püüdnud leida vabandusi, miks jälle kuhugi baari või klubisse minemata jätta või saada rahu ja vaikust veidi. Valed - isegi "hädavaled" või "valged valed" aga ei õigusta ennast kunagi. Alati on lihtne leida oma valedele vabandusi - tean seda omast käestki. " Ma ei jaksa tulla/ Ma ei saa tulla / Ma pean trenni minema " - tegelikult lihtsalt ei soovi või ei viitsi .... Sageli vabandatakse oma valed välja näiteks sellega, et need ei teinud kellelegi halba, ainult sõnavahetus ju ei tee kellelegi viga..Või näiteks sellega,et teistel pole õigust teada või ka näiteks see, et arvatakse, et kõigi jaoks on parem , kui üks osapool valetab. Ma pole sellele kunagi suuremat tähelepanu pööranud, aga tundub, et on viimane aeg. Veel üks valede liik - enesele valetamine - imelihtne! Samas nii ebavajalik. Ma valisin selle teema kirjutamiseks, arvates, et see on teema, mille koha pealt mul oleks midagi öelda, aga tundub, et ma olen oma elu praeguseks hetkeks seadnud nii, et ma olengi rahul! Ma valetaks taaskord endale, kui ütleks, et kõige jaoks on aega ja kooliasjad on suurepäraselt kontrolli all, et mul pole hirmu eesseisva ees või muud vastavat. See pole kaugeltki nii, kogu aeg on kiire ja kooliasjad jäävad tahes-tahtmata aeg-ajalt natukene tahaplaanile hetkeks, sest oma majapidamist ja väikest firmat kuskil metsas juhtida ei ole ühe 20-aastase tüdruku jaoks just naljaasi, seda eriti ilma vajalike kommunikatsioonivahenditeta. Aga tundub,et olen lõpuks leidnud mingi koha, kus on hea olla, töötan enda jaoks ning tunnen ennast hästi! Palju füüsilist, selle kõrvalt on aega tegeleda ka mõtlemisega. Praegu ongi ilmselt see aeg, mil enda analüüsimine kõige sujuvamalt mõjub - muid faktoreid ju väga analüüsida ei saa, kui neid lihtsalt väga ei eksisteeri antud hetkel. Ning suhtlemine teiste inimestega on siiski vajalik ning peadselt saab ilmselt ka suurema hoo sisse, seega õige aeg ennast ette valmistada!
Raamatust jäi silma lause, mille pealkirjaks panin. Mõtlen sellele pidevalt. Kordan seda peas iga päev ning arvan, et seda peaksid kuulma kõik inimesed vähemalt korra elus. Mõtleme ikka läbi, mida me ütleme ning see,mida me ütleme, peab olema tõene, informatiivne, tähtis ja selge! Peab - peab - peab ! Ja see sobib mulle, sest üleliigne jutuvada jääb siis ka tahaplaanile! Ideaalne!
Ma praegu rohkem ei suuda mõelda ega kirjutada - õues on mõnus sügistuul, natuke vihma ja töö ootab! Nii mõnus! Kui saaks, jagaks kõigi teiega seda võlu, mis looduses, sügises ja maalähedasemas elus peitub!
Parimat,
K.
